Populaarseimad ja enim mainitud teemad olid ühel või teisel moel seotud liikumise, tegutsemise, elu ja meluga. Teemade kaudu tõusis selgelt esile soov ja vajadus pöörduda tagasi aktiivse, ühiselt tegutsemist, ringi liikumist ja reisimist sisaldava normaalsuse juurde, mis oli koroona tõttu pikka aega häiritud.

Kultuuriministeerium on 2023. aasta kuulutanud liikumisaastaks. Selle eesmärk on tekitada ühiskonnas rohkem huvi liikumisharrastuse ja tervislikumate eluviiside vastu ning seeläbi suurendada regulaarse liikumisharrastusega tegelejate arvu Eestis. Siin on eeskujuks ka
meie muuseumid. Näiteks on mõnes muuseumis võimalus muuseumijoogaga tegeleda või lasta lastel ennast näiteks orienteerumismängude abil tühjaks joosta.

Liikumine kui teema on väga mitmekülgne. Liikuvus tähendab lisaks sportimisele ka reisimist – kuidas ja mis vahenditega on liikuma saadud ja kuhu on kohale jõutud. Liikumine võimaldab rääkida arengust ja teest sihtide poole või hoopiski muuseumi öisest salapärast, kui miski näitusesaalis tasakesi liigutama hakkab.
Teame kõik ütlust “Terves kehas terve vaim!” ehk ei saa üht ilma teiseta. Ja just siin tulevad appi muuseumid üle Eesti. Liikumise kõrvale pakuvad muuseumid kvaliteetset vaimutoitu.

Kui varasematel aastatel on muuseumiöös olnud aardeid, pidu, unistusi, tähti jpm, siis sel aastal kutsume kõiki üles liikuma ja olema füüsiliselt aktiivne. Eelistatult soovitame muidugi liikuda jala, rattaga, rulaga või mõne muu toreda liikumisvahendiga ning jätta autod sel korral koju. Miks mitte võtta sel pikal õhtul ette ühe muuseumi asemel kaks või lausa kolm ja teha liikumisteekond põnevamaks mõne peatusega välijõusaalis. Tallinnas Kadriorus saab näiteks
samme teha lausa seitsme erineva muuseumi vahel.

Kuid ehk on just Muuseumiööl õige aeg külastada mõnda kaugemat muuseumit, kuhu muidu ei satuks ja kasutada selleks transpordivahendit, mida igapäevaselt ei kasuta. Näiteks meie
oranzide porganditena tuntud ronge, millega saab avastada nii Lõuna-Eesti, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa jt muuseumeid? Kas teadsite, et Vargamäel asuva Tammsaare muuseumi kõrval on imelised matkarajad ja ideaalsed tingimused piknikuks! Samuti on ideaalsed matkarajad Vaivara Sinimägede Muuseumi, Varbusel asuva Eesti Maantemuuseumi ja Setomaal Saatse Muuseumi juures. Tallinnas asuva Eesti Vabaõhumuuseumi läbimine on juba
ise omaette matk, mille läbimiseks pakub muuseum rataste, tõukerataste, kärude ja ratastoolide laenutust.

Muuseumiööga samal ajal toimub ka rahvusvaheline muuseumipäev. Sel päeval on paslik ehk rohkem tähelepanu pöörata ka muuseumides töötavatele põnevatele inimestele, kes meie kultuuriväärtusi koguvad ja jagavad. Sel aastal väärisid mitmed muuseumitöötajad ka Presidendi poolt äramärkimist. Kindlasti olete tähele pannud seda kirglikku pilku kunstiteadlase Anne Ruussaare silmis, keda President Alar Karis tunnustas Valgetähe V klassi teenetemärgiga, kui ta Lorupi klaasist või Langebrauni portselani ajaloost meile räägib. Miks mitte uurida sel õhtul, milline näeb välja muuseumitöötaja tööpäev , mis neid seal nii kaua on hoidnud ja kas või kuidas on muuseumid aja jooksul muutunud. Liikumine on areng ja mulle tundub, et ehk on muuseumid tulevikus ainsaks kohaks, kus
saame liikuda ajas tehniliste abivahendite abil edasi kui ka väärtuslike museaalide ja inimeste poolt räägitud lugude abil ajas tagasi. Kutsume kõiki liikuma!

Muuseumiöö toimub sel aastal 20. mail. See on päev, mil üle 150 muuseumi ja mäluasutuse üle Eesti ootavad kõiki endale külla kell 18-23.

NB! Sel õhtul on sissepääs muuseumidesse 1 euro.